Confido Tartu Hambakliiniku suuhügienist Külli Homenja selgitab, et hambakatt ehk hambaplakk, nimetatakse ka biokileks (biofilm), on toidujääkide kogum hambapinnal, mis koosneb peamiselt bakteritest, nende elutegevuse jääkidest ning sülje- ja igemetaskuvedelikust.
Põhiliselt koguneb hambakatt hambavahedesse, mälumispinna vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm ja kare, mis soodustab bakterite paljunemist. Hambakatus on mikroobidel eluks soodsad tingimused ja bakterite kasv viib hambahaiguste tekkeni.
Õigel ajal eemaldamata hambakatt viib hambakivi tekkeni
Mida kauemaks jääb katt hammastele, seda halvem, sest katus olevad bakterid muudavad keskkonna happeliseks, mille tulemusena muutub hambapind pehmeks. Kui hambakattu ei eemaldata õigel ajal, siis pehmeneb hambapind veelgi ja tekib hambaauk ehk kaaries. Süljes olevad mineraalid ladestuvad hambakattu. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, muutudes järjest tugevamaks, ja nii tekib hambakivi. Hambakatu ja hambakivi eemaldamine on väga tähtis, et ennetada igemepõletiku teket. Igemepõletikust võib aga välja areneda hammast ümbritsevate kudede krooniline põletik ehk parodontiit. Parodontiidi ravimata jätmine viib hammaste kaotuseni.
Kuidas ennetada hambakivi teket?
- Selleks et hambakatust ei tekiks hambakivi, tuleb pesta hambaid iga päev kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti, ning üks kord päevas puhastada hambavahesid, kasutades selleks hambaniiti või hambavaheharju.
- Olulisel kohal on ka toitumine: toidukordade vahele tuleb jätta paar-kolm tundi ning vähendada tuleb süsivesikuterikka toidu tarbimist. Söögikordade vahel valida joogiks tavaline vesi.
- Täiskasvanud peaksid külastama hambaarsti vähemalt kord aastas ning lapsed vähemalt kaks korda aastas, et kontrollida üle hammaste ja suutervis.
- Üks kuni kaks korda aastas võiks pöörduda kas suuhügienisti või hambaarsti poole hammaste professionaalseks puhastuseks.