Polütsüstiliste munasarjade sündroom (polycystic ovary syndrome, PCOS) on haigus, mis vaevab miljoneid naisi maailmas. WHO andmetel esineb seda 6–13%-l viljakas eas naistest ning 70% haigusjuhtudest jääb diagnoosimata. Confido naistearst dr Lea Lang selgitab, millised müüdid seda haigust ümbritsevad, millised sümptomid haigusele viitavad ja kuidas neid leevendada ning millega tuleks arvestada pereplaneerimisel.
Millised sümptomid viitavad PCOSile?
„Polütsüstiliste munasarjade sündroomi diagnoos on eluaegne ja seda tuleb võtta kui kroonilist tõusude ja mõõnadega sündroomi,“ sõnab dr Lang. PCOSi tüüpilisim sümptom on ebaregulaarne ja/või harv menstruatsioon. Sellele lisaks kaasnevad sageli märgid meessuguhormoonide ehk androgeenide liigtootmisest kehas, mis omakorda soodustavad akne teket ja hirsutismi ehk liigset karvakasvu.
„Kui eelnimetatud sümptomid esinevad üksi või kombinatsioonis, tuleb pöörduda naistearsti poole. Samuti siis, kui nende sümptomitega koos on takerdunud ka pereplaneerimine,“ selgitab dr Lang.
Lisaks menstruaaltsükli häiretele, aknele, hirsutismile ja võimalikele viljakusprobleemidele suurendab PCOS terviseriske väga paljudes muudes aspektides: suureneb risk haigestuda endomeetriumivähki, 2. tüüpi diabeeti ning südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Endomeetriumivähi oluline riskitegur on ka ülekaal ning seegi on PCOSiga naistel sageli murekoht. Endomeetriumi hüperplaasiale viitab menstruatsiooni muutumine vererohkeks ja veritsushäirete teke – pidev või väga väikeste pausidega veritsemine.
PCOSiga patsientidel esineb krooniline anovulatsioon ehk ovulatsiooni puudumine või oligoovulatsioon ehk harv ovulatsioon, mille tulemusel tekib emaka limaskestale vastandamata östrogeeni toime. „Selle tulemusel võib hakata emaka limaskest vohama ning atüüpiliste ja vähirakkude formeerumise risk on suurem,“ ütleb dr Lang.
„PCOSiga patsientidel esineb rohkem ärevust, kehataju- ja toitumishäireid, mida tänapäevased ravisoovitused samuti kätkevad,” lisab ta.
Ravi hormonaalsete kontratseptiividega
Rasedust mittesoovivatel patsientidel, kellel on harvad menstruatsioonid, kasutatakse PCOSi ravis kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive, mis küll ei ravi haigust välja, kuid kaitsevad emaka limaskesta. „Kombineeritud kontratseptiivid on kaaluneutraalsed ega tõsta PCOSiga patsientidel kaalu. Kui aga patsient tajub, et vahend suurendab söögiisu, siis on see märk, et võiks vahetada preparaati,“ ütleb dr Lang.
Hirsutismile ei ole head meditsiinilist lahendust ja liigseid karvu tuleb eemaldada kosmeetiliste vahendite ja protseduuridega, aga dr Langi sõnul mõjutavad kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid vähesel määral ka karva tumedust ja tugevust.
Kas PCOSiga on võimalik rasestumine?
Kuigi statistiliselt võivad PCOSiga naised suurema tõenäosusega vajada rasestumiseks viljatusravi meetodeid, siis need, kellel on haigus parasjagu heas faasis, võivad edukalt rasestuda ka spontaanselt. Dr Langi sõnul on PCOS diagnoosiga naistel keskmiselt üks laps. „Lapse saamine ei ole võimatu ning alati ei ole teekond konarlik,“ julgustab ta.
Küll aga rõhutab dr Lang, et enne pereplaneerimist on oluline hinnata sündroomi hetkeolukorda. Kui patsiendil on regulaarne menstruatsioon, siis tasuks naistearsti juures hinnata ovulatsiooni toimumist. „Vajadusel saab reguleerida menstruatsioonitsüklit ja ravimitega stimuleerida ovulatsioon. Olenevalt naisest võidakse soovitada juurde tarbida ka foolhapet ning insuliiniresistentsuse kahtlusel metformiini,“ ütleb ta.
Elustiilil on esmatähtis roll
Tihti alahinnatakse PCOSi ravis elustiili rolli, kuid tegelikult on väga oluline tervislik toitumine ja regulaarne treenimine. Dr Lea Langi sõnul ei ole uuringutes leitud, et mõni kindel treeningstiil või dieet oleks parem või efektiivsem – oluline on igal naisel endal kujundada püsivad tervislikud harjumused, mis aitavad viia paremate tulemusteni.
PCOSiga patsiendil tekib kaalutõus kergemini ning kehakaalu hoidmine ja langetamine on raskem kui haiguseta inimesel, kuid ei ole võimatu. „Ülekaalulistel PCOSiga patsientidel on kaalu langetamine väga oluline: 5–10%-ne kehakaalu langus taastab väga suure tõenäosusega ovulatsiooni ja regulaarse menstruatsioonitsükli,“ ütleb arst. Samal ajal on 75%-l normaalkaalulistest PCOSiga patsientidest insuliinresistentsus ning nende fookus peab olema seatud kehakaalu hoidmisele.
PCOSi diagnoosi puhul ei ole üheselt määratletud seda, kui sageli tuleb pöörduda naistearsti vastuvõtule. Dr Lea Langi sõnul on soovitused külastuse sageduse kohta individuaalsed ja sõltuvad väga palju naise elufaasist ja sellest lähtuvatest vajadusest. Küll aga tuleb PCOSi diagnoosi saanud naistel lasta perearstil kontrollida iga ühe kuni kahe aasta järel nii vererõhku kui ka veresuhkru ainevahetust.