Confido ortopeed dr Jüri Pere on põlveliigeseid asendanud üle 30 aasta ning viis hiljuti Confidos läbi põlve unikondülaarse proteesimise. Ortopeed selgitab, millised on unikondülaarse proteesimise eelised täieliku artroplastika ees.
Suurte liigeste alloartroplastika (kulunud liigeste asendamine tehisliigese ehk proteesiga) hakkas arenema 1950. aastatel. Samal ajal otsisid ortopeedid/novaatorid ka võimalusi põlveliigese nn poolproteesimiseks ehk unikondülaarseks proteesimiseks (ingl unicompartmental knee arthroplasty – UKA). 50 aastat tagasi, 1974. aastal teavitasidki Oxfordi Ülikooli ortopeediaprofessorid John Goodfellow ja John O’Connor meditsiiniüldsust uuest proteesimudelist, kus metallpindade vahel asuv plastikust menisk liigub koos põlve liigutamisega kaasa ning selle tõttu on proteesi liigestuvate osade kontaktpind kongruentne ehk täielik. Tänu sellele lahendati senine unikondülaarse proteesi põhiprobleem ehk kulumine.
Miks on põlve unikondülaarne protees hea?
Dr Jüri Pere 30-aastase kogemuse põhjal on 40%-l patsientidest teine lateraalne või mediaalne liigestuv pind (välimine või sisemine) kaetud kauni ja vigastamata kõhrepinnaga. Oxfordi Ülikooli professori David Murray järgi on isegi 50% liigeseproteesimist vajavatest patsientidest sobilikud unikondülaarseks proteesimiseks ega vaja kogu põlveliigese väljavahetamist.
Unikondülaarse proteesimise oluline eelis põlve täieliku artroplastika (ingl total knee arthroplasty – TKA) ees seisneb eeskätt selles, et eesmine ristatiside (ingl anterior cruciate ligament – ACL) jääb terveks. ACL-is on ohtralt närvilõpmeid, mis vastutavad propriotseptsiooni (asenditundlikkuse) eest. Kui nende terviklikkus säilib, siis on põlve funktsioon oluliselt lähemal normaalsele.
Täieliku artroplastika korral lõigatakse ACL läbi, unikondülaarsel proteesimisel jääb see terveks. Seepärast on subjektiivsetes uuringutes (PROM-küsitlused) patsiendid hinnanud UKA-d hinnangutega „suurepärane“ (excellent) või siis „väga hea“ (very good) rohkem kui TKA-d.
Erinevate maade proteesiregistrite järgi on UKA revisiooniprotsent suurem, ent see on seletatav ka asjaoluga, et UKA asendamine TKA-ga on oluliselt lihtsam operatsioon kui TKA revisioon, ning UKA-d minnakse tegema palju kergekäelisemalt kui TKA-d – isegi kui sellest ei saada olulist abi.
UKA operatsiooniaegne kudede trauma on oluliselt väiksem tänu miniinvasiivsele tehnikale, mis tähendab väiksemat verekaotust, kiiremat mobilisatsiooni ning varajast haiglast väljakirjutamist. Viimase aja trend on teha neid lõikusi ambulatoorselt.
Antud operatsioon sobib patsientidele, kellel on üks põlve kompartment (pool) kulumisest haaratud ning ACL terve. Ülekaal, vanus mingit rolli ei mängi. Samas süsteemsed sidekoehaigused, nagu reumatoidartriit, on vastunäidustuseks, kuna nende puhul on sidemete funktsionaalsus sedavõrd langenud, et liikuv meniski osa ei püsi omas kohas, vaid hakkab lukseeruma.