Ilmade soojenedes hakkavad looduses taas tegutsema puugid, kelle levitatava haiguse puukentsefaliidi vastu saab end vaktsineerida. Confido kiirkliinikute vastutav õde Loren Vahe räägib, millal on õige aeg seda teha ning miks on vaja teha kõik kolm vaktsiinidoosi.
Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, kui õhutemperatuur jääb vahemikku +5 kuni +7 kraadi. Sellepärast on soovitatav alustada puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist juba talvel või varakevadel, et immuunsus ja kaitse jõuaksid kujuneda välja enne aktiivset puugihooaega.
Puukentsefaliidivastane esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist. „Kolm doosi on vaja manustada ettenähtud aegadel selleks, et saavutada täielik kaitse. Kui vaktsineerimiskuur jääb poolikuks ja unustatakse teha kolmas doos, siis ei teki viiruse vastu efektiivset kaitset ning risk haigestuda püsib. Kolmas süst kinnistab ja pikendab immuunsust,“ selgitab Vahe.
„Pärast esimest vaktsineerimist tekivad organismis algelised antikehad ja mittetäielik kaitse. Tugevnema hakkab kaitse aga peale teist ja kolmandat annust. Täielik immuunsus saavutatakse pärast kõigi kolme annuse saamist.“
Millal peaks end vaktsineerima?
- Esimene doos – endale sobival ajal, soovitatavalt varakevadel.
- Teine doos – 1–3 kuud pärast esimest annust.
- Kolmas doos – 5–12 kuud pärast teist annust.
„Kui mingil põhjusel soovitakse saada immuunsust vahetult enne hooaega kiiremini, võib teise annuse manustada kaks nädalat pärast esimest annust. Sellisel juhul võib olla võimalik saavutada algne kaitse käimasolevaks hooajaks ka esimese kahe doosiga,“ ütleb Vahe.
Pärast esmase vaktsineerimiskuuri läbimist on vaja teha tõhustusdoos iga 3–5 aasta tagant, et kaitse puukentsefaliidi vastu püsiks efektiivne.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse nii täiskasvanuid kui ka lapsi alates esimesest eluaastast. Puukentsefaliidi vastu annab tõhusa kaitse just vaktsineerimine. Puugihammustuse korral on vaktsineeritud inimesel kordades väiksem risk haigestuda puukentsefaliiti.
Mis on võimalikud kõrvalmõjud?
Nii nagu kõik ravimid võib ka puukentsefaliidivastane vaktsiin tekitada kõrvaltoimeid, kuid kõigil ei pruugi muutuseid enesetundes tekkida. „See on individuaalne protsess ja oleneb suuresti inimese immuunsüsteemist ja sellest, kuidas keha pärast vaktsineerimist reageerib. Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine möödub üldjuhul ilma raskemate kõrvaltoimeteta,“ ütleb Vahe.
Sagedasemad vaktsineerimisjärgsed kõrvaltoimed võivad olla näiteks süstekoha valulikkus – see on paratamatus, kuna süst tehakse õlavarre lihasesse ja valulikkust võib esineda mistahes vaktsineerimise korral –, üldine kehv enesetunne, palavik, peavalu, iiveldus ning lihase- ja liigesevalu.
Harva esinevad allergilised reaktsioonid, unisus, merehaigus, kõhulahtisus, kõhuvalu, süstekoha punetus/sügelus. „Kui sümptomid esinevad kauem kui kolm päeva ja süvenevad, siis konsulteerige õe või arstiga,“ soovitab õde.
Puugid on nii maal kui ka linnas
Puuk ei vali kohta, nende levik Eestis on väga ulatuslik. Nii ei peaks end vana uskumuse järgi vaktsineerima ainult maapiirkondades elavad inimesed – puugid tegutsevad ka linnade rohealadel, näiteks parkides ja koduaedades. „On tõsi, et puuke leidub rohkem metsaaladel, kuid piisab ka oma aias ringi toimetamisest või muruplatsil istumisest,“ ütleb Vahe.
Eestis leidub puuke enim kevadel ja suvel, mil õhutemperatuur tõuseb ja on piisavalt niiskust. Puugid on aktiivsed ka sügisel jahedamal ajal, kuid siis nende arv ja aktiivsus väheneb.