Mikroskoobiga juureravile spetsialiseerunud Confido hambaarst dr Jana Žuravskaja selgitab, millal on näidustatud juureravi ja mida teha selleks, et ennetada juurepõletiku teket.
Hambavalu põhjuseks on tavaliselt hambakaaries, mille ravimata jätmisel võib infektsioon ulatuda hambapulbini, kus asuvad hamba närvid ja veresooned. Selle tulemusel tekib hambanärvipõletik ehk pulpiit. Aja jooksul võib pulpiidist areneda hambajuurepõletik ehk periodontiit, mis tähendab, et mikroobid on tunginud hammast ümbritsevatesse kudedesse.
Hambanärvi- ja hambajuurepõletikule viitavad sümptomid ning ravi
Hambanärvi- ja juurepõletikule viitab alguses hammaste temperatuuritundlikkus, esialgu külma ja siis kuuma vastu. Mõne aja pärast muutub valu pidevaks ja kui põletik on levinud juuretippu, siis võib hammas tunduda suus justkui kõrgemana. Hambanärvipõletikule on omane pidev valu, mis intensiivistub tavaliselt öösel.
Juhul kui on tekkinud hambavalu, tuleb pöörduda hambaarsti juurde kohe, et lasta hambad üle kontrollida ning alustada raviga õigeaegselt. Vahel lükatakse hambaarstile minekut pikalt edasi ja jõutakse vastuvõtule alles siis, kui hambavalu on väljakannatamatu ega allu enam valuvaigistitele. Selles olukorras võib mõnel patsiendil olla vajalik suuremas koguses injektsioonanesteesia, et teha ravi võimalikult valuvabalt.
Juureravi on vajalik, kui hambapulp on pöördumatult kahjustunud. See võib olla tingitud sügavast kaariesest, hambatraumast (näiteks hamba mõra, mis läbib hambanärvi), ravimata jäänud igemehaigustest või ka lekkivast hambatäidisest.
Juureravi vajaduse üle otsustab hambaarst, kes teeb vastuvõtul hammaste kontrolli ja röntgeni. Hinnatakse restauratiivset, parodontoloogilist ja juureravi prognoosi. Ulatuslikult hävinud hamba korral võib selguda, et juureravi ei ole enam võimalik teha ja ainuke variant on hamba eemaldamine.
Juureravi on võimalik teha nii ühe kui ka kahe visiidiga. Üldjuhul koosneb juureravi kahest etapist. Confido hambakliinikutes tehakse tõhusamaks raviks juureravi spetsiaalse mikroskoobi abil, mis võimaldab paremini näha hamba anatoomiat ja iseärasusi.
Esimeses etapis puhastatakse juurekanalid, teises etapis täidetakse ehk asetatakse juuretäidis ning tehakse lõplik ülesehitus. Tihtipeale on pärast juureravi näidustatud ka hambakroon, seda otsustab hambaarst säilinud hambakoe hulga põhjal. Nii juureravi esimese kui ka teise etapi järel võib hammas olla veidi hell (üldjuhul kuni viis päeva), see on normipärane ja tavaliselt saab hellust leevendada käsimüügi valuvaigistitega. Harva võib olla vajalik antibiootikumikuur.
Pärast juureravi on oluline regulaarne hammaste kontroll ja põhjalik suuhügieen
Juureravi järel on oluline pöörata tähelepanu korralikule suuhügieenile. Pärast juureravi kontrollib hammast arst, kes teavitab, millal täpsemalt on kontroll vajalik ja kas tuleb teha ka uus röntgen. Iga paari aasta tagant on soovitatav teha panoraampilt, et vältida juhuleide.
Hambanärvi- ja juurepõletikku saab ennetada põhjaliku suuhügieeniga ehk harjates hambaid kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kasutades õhtuti hambaniiti ning tehes vähemalt üks kord aastas hammaste professionaalset puhastust. Oluline on külastada hambaarsti iga 12 kuu tagant, et lasta hambad üle kontrollida. Kuna lastel võib hambakaaries tekkida 2–3 korda kiiremini, peaksid lapsed külastama hambaarsti vähemalt iga kuue kuu tagant.