Tegevusterapeut selgitab: mis on sensoorne tundlikkus ning kuidas sellega reisides toime tulla?
Isegi sensoorsete eripäradeta võib reisimine olla stressirikas, kuid ainulaadseid väljakutseid võib see tekitada neis, kellel on raskusi sensoorse töötlemisega. Järjekorrad, turvakontroll, teadaanded, rahvamassid jm kombineeritult on ülekoormavad ning eriti keeruliseks väljakutseks peetakse lennujaamu ja lennukeid. Miks see nii on ja kuidas suurendada tõenäosust, et reisimine kulgeb sujuvalt ning nauditavalt, selgitab tegevusterapeut Heldi McCaskill.
Sensoorset informatsiooni saab inimene läbi kaheksa sensoorse süsteemi ehk meele. Tuntud meeled on näiteks nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja puutemeel. Inimesel on ka tasakaalumeel ning süva- ja sisetundlikkus. Inimese närvisüsteem kogeb, tõlgendab ja reageerib sellele informatsioonile ehk lühidalt töötleb seda. Kui ühes ja/või teises süsteemis on üle- või alatundlikkust, kui inimesel on raskusi sensoorse stiimuli eristamisega või hoopis sensoorikal-põhinevate motoorsete oskustega, siis on raskendatud ka tegevustes toimetulek.
Reisimine on üks kompleksne tegevus, mille käigus peab inimene töötlema väga palju, erinevat ja tihti uutmoodi sensoorset informatsiooni. Lennujaamades on tavapäraselt ere külm valgus, palju vilkuvaid või virvendavaid tulesid, kajavaid ja kõvasid helisid. Nii lennujaamades kui ka lennukites on palju erinevaid lõhnu ja inimesele võidakse pakkuda toitu, mille maitse või tekstuuriga ta pole harjunud või mis talle muu omaduse poolest ei meeldi. Samuti ei pruugi inimesele sobida, et erinevad toidutekstuurid on kokku segatud või et toidu temperatuur on liiga kõrge või madal. Tasakaalumeelel on omad väljakutsed näiteks lennukite suure kiirusega, turbulentsi puhul või kuna reisides on palju seismist ja istumist, mis vajab posturaalset stabiilsust. Reisimise vältel on tihti füüsilist kokkupuudet teiste inimestega, mõnikord ootamatult. Kogeme ka kokkupuudet selliste tekstuuridega (näiteks istmematerjal), mis võib tunduda kriipiv või muud moodi ebamugav, eriti suveperioodil, kui kantakse lühikesi riideid. Need kogemused võivad olla puutetundlikkusele väljakutsed. Kui inimesel on sensoorse töötlemise häiritust, siis võib see väljakutse väljenduda tugevates emotsioonides. Selleks, et sensoorsed süsteemid tuleksid reisimisega paremini toime ning reisija oleks ka meeleolult rahulikum, on võimalik rakendada erinevaid strateegiaid.
Sensoorse töötlemise raskuste puhul võib reisimisel aidata järgmine:
- Kui lennuiste ei ole broneeritud lennutiiva taha, sest seal on tavapäraselt rohkem turbulentsi kogemist.
- Kui räägitakse detailselt reisimise plaan läbi, s.t mis ja kuidas täpselt ning mis järjekorras juhtuma hakkab. Rääkimist toetavad pildid lennujaamast, lennukist ning seotud toimingutest. Üks näide sellisest juhisest autismispektri puhul siin.
- Kui pakkida kaasa abivahendeid nagu mürasummutavad kõrvaklapid ja erinevad fidgetid (nagu näpuvurr, geelikotid), mis on eriti kasulikud ootamise ja turbulentsi ajal.
- Kui kasutada kohvreid, mille peal laps saab istuda. Muidugi saab nendesse panna mänguasju jne, aga need annavad laste tasakaalumeelele ka maandavat stiimulit, mis omakorda reguleerib sensoorset töötlust.
- Kui teha igasuguseid maandavaid tegevusi, kus inimene saab tõmmata ja lükkata, näiteks kohvrit või kohvritekäru, või kus inimene saab kanda raskeid asju, näiteks seljakotti (see ei tohiks olla rohkem kui 10% kehakaalust).
- Kui mängida lennujaamasisestel mänguplatsidel, kus saab ronida, alla lasta jms. Mõndades lennujaamades on ka sensoorsed ruumid, mis sobivad kõigile, kellel on sensoorsed eripärad. Näiteks on mõnest autismisõbralikust lennujaamast kirjutatud lähemalt siin. On ka lennujaami, kus on teismelistel või täiskasvanutel võimalik teha nö liikumispausi näiteks statsionaarsel rattal. Neid keskkondi on eriti hea kasutada enne lendu ja lendude vahetamise ajaperioodil.
- Kui pakkida kaasa valitud toidud; eriti kasulikud on krõpsuvad toidud nagu juurviljapulgad. See vähendab probleeme lennujaama/-firma poolt pakutavaga võrreldes, aga annab ka maandavat stiimulit. Kui inimesel on raskusi söögiriistade kasutusega, siis saab selle toidu ette valmistada näputoiduna, mida üldiselt lennufirmad einena ei paku.
- Kui laadida alla sobivat muusikat või muid helisid (näiteks valge müra), mida inimene saab kuulata.
- Kui lisaks lemmikutele mänguasjadele kaasa pakkida ka uusi mänguasju, mis ei ole purunevad või määrumist põhjustavad.
- Kui kaasa pakkida lemmik tekike ning eelistatud mugavad riided. Tihti on parem minimeerida otsest kokkupuudet istmega, kui esineb tundlikkust materjalidega.
Paljudes lennujaamades on hakatud rohkem mõtlema inimestele, kellel on sensoorsed eripärad. On riike, kes kasutavad päevalille märget, mida inimene saab enda riietele kinnitada ning mis tõstab teadlikkust lennujaamades ja lennukites. Näiteks võidakse päevalille märgiga inimest lasta viimasena lennukile ja esimesena lennukilt maha või kiiremini läbi turvakontrolli. Rohkem infot selliste lennujaamade kohta leiad SIIT.
Sensoorset töötlemist on võimalik hinnata ning ilmnenud raskuste puhul saab pakkuda erinevaid lahendusi, k.a. sensoorse integratsiooni teraapiat vastava väljaõppe saanud spetsialisti poolt. Broneeri aeg.