Hammaste krigistamine ehk bruksism on levinud nii naiste ja meeste kui ka laste seas. Miks me krigistame hambaid ja mida sellise murega ette võtta, selgitab lähemalt Confido Tartu hambakliiniku juht dr Kristiina Liigant.
„Hammaste krigistamine ehk bruksism väljendub hammaste pikaajalises üksteise vastu hõõrumises, nagistamises või tugevalt kokku surumises. Ärkveloleku bruksismi esineb sagedamini, kuid uneajal hammaste krigistamist on rohkem uuritud. Inimestel, kes krigistavad öösiti oma hambaid, on tõenäolisemalt probleeme ka norskamise ja uneapnoega,“ räägib dr Liigant.
Peamised ärkveloleku ajal krigistamist soodustavad tegurid on
- stress,
- pingeline töökeskkond,
- meeleolu muutused (viha, ärevus, närvilisus, frustratsioon),
- alalõualiigese probleemidest tingitud valud,
- hambumusprobleemid.
Öise krigistamise põhjuseks arvatakse olevat kesknärvisüsteemiga seotud uneprobleemid, mille teket soodustab jällegi päevane stress. Lastel on kõige sagedasem põhjus hammaste vahetumisest tingitud ebamugavus.
Dr Liigant märgib, et pikaajaline hammaste krigistamine ei kahjusta ainult hambaid, vaid kogu mälumisaparaati. Bruksismi võimalikud tagajärjed on
- hambaemaili (lõpuks ka dentiini) kulumine, mõranemine, kildude murdumine;
- hammaste ülitundlikkus;
- hammaste liikumine;
- mälumislihaste pinge ja väsimus;
- peavalud;
- ebamäärane valu näo-, kõrva- või kaelapiirkonnas;
- alalõualiigese naksumine või lukustumine.
Kui öine hammaste krigistamine on muutunud juba krooniliseks, siis on dr Liiganti sõnul soovituslik teha koostöös oma hambaarstiga öiseks kandmiseks mõeldud spetsiaalne kape. „Hambakaitse takistab öösel hammaste kokku surumist ning aitab mälumislihastel lõdvestuda. Kape on üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda,“ sõnab ta.
Kuidas hammaste krigistamist märgata?
„Kui inimene kahtlustab endal bruksismi, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas krigistamine toimub päeval või öösel,“ ütleb dr Liigant. „Päeval võiks teadlikumalt jälgida oma käitumist pingelistes olukordades. Öise bruksismi kahtluse korral paluda tagasisidet oma elukaaslaselt – ehk on tema märganud parafunktsiooni, millest inimene ise teadlik ei ole.“
Mõlemal juhul tasub kindlasti konsulteerida ka oma hambaarstiga.
Mõned soovitused, kuidas krigistamist võimalikult vara märgata ning vältida selle muutumist krooniliseks:
- Kaltsium ja pantoteenhape võivad aidata ennetada bruksismi, kuna kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni.
- Piisavas koguses B-vitamiini aitab vähendada stressi.
- Vältida tuleks hammaste kokku surumist pingelistes olukordades, sealhulgas ka raske füüsilise pingutuse ajal, näiteks trennis.
- Vältida kohvi, alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, kuna need võivad põhjustada ärevust ning närvilisust.
- Selleks et ennetada bruksismi tagajärgi, on soovitatav regulaarselt (1–2 korda aastas) külastada oma hambaarsti, et vajadusel korrigeerida hambumust, võtta kasutusele kape, taastada võimalikult varakult kulumist.