Kõrget vererõhku on oluline ravida juba varases keskeas, umbes 40–50-aastaselt, kuna see võib tõepoolest aidata vähendada dementsuse riski hilisemas elus.
Euroopa Kardioloogide Selts (European Society of Cardiology, ESC) esitas hiljuti oma aastakongressil uued kõrgvererõhu ravi suunised, mis toovad kaasa olulise muutuse selle levinud terviseprobleemi käsitluses.
Uued suunised pealkirjaga „Kõrgenenud vererõhu ja kõrgvererõhu ravijuhised“ peegeldavad olulist nihet senises lähenemises. Nüüd soovitatakse pöörata tähelepanu vererõhuväärtustele juba vahemikus 120–139/70–89 mm Hg, eriti kui patsiendil esinevad riskifaktorid või on suurenenud kardiovaskulaarne risk.1
„See muutus on väga oluline, sest võimaldab meil sekkuda enne, kui kõrge vererõhk jõuab tõsiselt kahjustada südant, veresooni ja aju,“ selgitab Confido neuroloog prof Toomas Toomsoo.
Raviga tuleks alustada varases keskeas
Prof Toomsoo sõnul on väga oluline ravida kõrget vererõhku juba varases keskeas, umbes 40–50-aastaselt, kuna see võib tõepoolest aidata vähendada dementsuse riski hilisemas elus. „Kui langetada vererõhku varakult, võib sellel olla kaalu hilisema dementsuse ärahoidmiseks,“ ütleb neuroloog ja selgitab, et kõrge vererõhk kahjustab aja jooksul veresooni, sealhulgas ajus. See võib põhjustada mikrovaskulaarseid kahjustusi ja vähendada aju verevarustust, mis omakorda võib soodustada dementsuse teket.
„Kõrgvererõhktõve ravi varases keskeas (tavaliselt 40.–50. eluaastates) võib aidata ennetada või aeglustada neid kahjustusi, säilitades parema ajutervise pikema aja jooksul. Vererõhu kontrolli all hoidmine aastate jooksul võib kumulatiivselt vähendada dementsuse riski vanemas eas. Lisaks otsesele mõjule ajule aitab vererõhu kontroll vähendada ka teiste kardiovaskulaarsete haiguste riski, need haigused omakorda on seotud suurenenud dementsusriskiga,“ selgitab dr Toomsoo.
Nii ongi leitud, et stabiilne ja langetatud vererõhk keskeast kuni vanema eani on seotud väiksema dementsusriskiga väga kõrges eas. Samuti on leitud, et kõrge vererõhk on seotud suurenenud dementsusriskiga kõigis vanuserühmades, kuid eriti oluline on see keskeas.
European Heart Journali metaanalüüs leidis ka, et antihüpertensiivsete ravimite kasutamine oli seotud vähenenud dementsusriskiga, eriti kui ravi alustati enne 65. eluaastat.3
Patsientidele, kellel on olnud mööduv isheemilise atakk (TIA) või insult ning kelle vererõhk on ≥ 130/80 mm Hg, soovitatakse nüüd püüda saavutada süstoolset vererõhku vahemikus 120–129 mm Hg. See eesmärk on kooskõlas näiteks Saksa Neuroloogiaühingu juba varasemalt kehtivate juhistega.
Raviplaan peaks olema individuaalne
ESC soovitab raviks kasutada RAAS-i blokaatorit kombinatsioonis kaltsiumikanali blokaatori või tiasiidilaadse diureetikumiga. See lähenemine on sarnane Saksa Neuroloogiaühingu suunistega, kuigi Saksa Neuroloogiaühing suhtub tiasiiddiureetikumide kasutamisse üha kriitilisemalt.
„On oluline, et raviplaan oleks individuaalne, arvestades patsiendi vanust, kaasuvaid haigusi ja ravimite taluvust,“ selgitab prof Toomsoo.
Kokkuvõttes rõhutavad uued ESC suunised varase sekkumise olulisust kõrgvererõhu korral. See võib aidata oluliselt vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski paljudel inimestel. „Siiski on oluline, et patsiendid konsulteeriksid oma arstiga enne, kui teevad oma ravis mistahes muudatusi,“ rõhutab dr Toomsoo.
Allikad:
1McEvoy JW, McCarthy CP, Bruno RM, et al. ESC Scientific Document Group. 2024 ESC Guidelines for the management of elevated blood pressure and hypertension. Eur Heart J 2024 Aug 30:ehae178. https://academic.oup.com/eurheartj/advance-article/doi/10.1093/eurheartj/ehae178/7741010?login=false
2Corrada MM, et al. Blood pressure trajectories from midlife to late life in relation to dementia in the oldest old: The 90+ Study. Alzheimer’s & Dementia 2024;20(1):80–92.
3Peters R, et al. Antihypertensive medications and risk of dementia: a systematic review and meta-analysis. European Heart Journal 2023;44(3):215–224.