Hiljutised teadusuuringud kinnitavad, et teatud toitumisharjumused võivad oluliselt mõjutada inimese neuroloogilist tervist ja kognitiivseid võimeid, kirjutab Confido sisekliiniku juht ja neuroloog professor Toomas Toomsoo.
Ülevaade kümnetest viimastel aastatel tehtud teadusuuringutest annab hea ülevaate, kuidas konkreetsed toitumismustrid võivad mõjutada ajutervist, eriti vananeva elanikkonna kontekstis, kus neurodegeneratiivsed haigused on kasvav rahvatervise probleem.
Teadlased on enim tähelepanu pööranud neljale dieedile:
- Vahemere dieet, mis on traditsiooniliselt rikas kala, puu- ja köögiviljade, oliiviõli ning täisteratoodete poolest.
- MIND-dieet – Vahemere dieedi ja DASH-dieedi (köögiviljade, täisteratoodete ja valgurikas dieet) kombinatsioon, mis on suunatud spetsiaalselt ajutervisele.
- Modifitseeritud Vahemere-ketogeenne dieet (MMKD).
- Ameerika Südameliidu dieet (AHAD).
Uuringutes osalesid peamiselt vanemad täiskasvanud (vanuses 60+), kuid mõned uuringud hõlmasid ka keskealisi. Sekkumiste kestus varieerus neljast nädalast kuni 6,5 aastani.
Teadlased leidsid, et näiteks Vahemere dieedi pikaajaline järgimine parandas märkimisväärselt globaalset kognitiivset funktsiooni ja mälu.
MIND-dieedi järgimine on seotud kognitiivse languse riski vähenemisega: MIND-dieedi hea järgimine vähendab dementsuse riski ligikaudu 17% võrreldes dieedist mittekinnipidamisega.
Uuringud näitasid, et õige dieet võib mõjutada ka otseselt ajus toimuvaid protsesse:
- Vahemere dieet vähendas ajus Alzheimeri tõvega seotud valgu β-amüloidi koormust;
- ketogeenne dieet parandas CSF-i biomarkereid, sh Aβ42 taset;
- mitmed dieedid mõjutasid positiivselt valgeaine terviklikkust ajus.
Kuidas mõjutab tulemusi geneetika?
Geneetilised tegurid – eriti APOE ε4 geen, mis tuntud ka kui Alzheimeri tõve riskifaktor –, mõjutavad oluliselt seda, kuidas inimesed toitumissekkumistele reageerivad. Mitmes uuringus leiti, et APOE ε4 mittekandjad näitasid toitumissekkumistest suuremat kasu kui geenivariatsiooniga inimesed.
See viitab vajadusele personaliseeritud lähenemiseks: eri geneetiliste profiilidega inimesed võivad vajada erinevaid toitumisstrateegiaid optimaalse ajutervise säilitamiseks.
Ülevaade kinnitab, et tervislik toitumine – eriti Vahemere ja MIND-dieedi põhimõtete järgimine – võib olla oluline strateegia kognitiivse tervise säilitamiseks vanemas eas. Toitumine võib olla eriti oluline neile, kellel on suurem risk kognitiivsete probleemide tekkeks, näiteks perekondlike või südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurite tõttu. Teadlased rõhutavad siiski vajadust täiendavate uuringute järele, et paremini mõista konkreetsete toitumiskomponentide mõju ning toitumissekkumiste optimaalset kestust.