Mälu on informatsiooni töötlemise süsteem, mille peamised ülesanded on info salvestamine, säilitamine ja taasesitamine erinevatel ajahetkedel. Kui mõni neist protsessidest enam endisel moel ei tööta, ilmnevadki mäluhäired. Aeg-ajalt midagi ära unustada on täiesti normaalne, samuti on tavapärane see, et vanuse kasvades tuleb unustamisi ette mõnevõrra rohkem, ja seegi, kui ei oska kohe öelda, mis päev on, kuid see meenub hiljem, ning ka see, et vahel ununeb mõni sõna või midagi kaob ära.
Kuidas aga saada aru, et unustamisi on liiga palju? Mis on normaalne ja millele tuleb kindlasti rohkem tähelepanu pöörata? On hulk olukordi, mille korral avalduv mälu häiritus on normaalne ega anna põhjust ülearu muretsemiseks. Näiteks see, kui unustatakse informatsioon, mida ei kasutata või mis pole igapäevaelus vajalik, samuti see, et harva kasutatava info leidmine mälust võtab rohkem aega. Sedasorti teadmised ei peagi olema kättesaadavad kohe. Samuti unustatakse asju, millele piisavalt tähelepanu ei pöörata, kuna sellele ei fokusseerita – näiteks kui paneme pliiatsi käest, kuid ei pööra tähelepanu sellele, kuhu selle panime, ka siis on üsna normaalne, et see info ei meenu. Samuti oleme ilmselt kõik olnud olukorras, kus meilt küsitakse midagi, mille vastust teame, aga ei saa seda kohe välja öelda – vastus on „keele peal“, kuid me ei saa seda infot ajust kätte. Sel juhul on tegu ajutise võimetusega teavet mälust kätte saada ning seda nimetakse mälu blokeerimiseks – ka selle ilmnemisel pole muretsemiseks põhjust. Samuti pole probleem see, kui paneme aeg-ajalt oma mälus ekslikult kokku info erinevatest sündmustest – me mäletame sellest osa ja lisame mõned detailid, mida pole toimunud, või inimesed, keda reaalselt ei olnud kohal. Meie mälu ei ole veatu.
Probleemist annab märku see, kui unustamised või mittemäletamised hakkavad segama igapäevaelu: unustatakse kokkusaamisi, kokkuleppeid või ei suudeta rahulikult meenutades taastada mälus eelmise päeva sündmuseid. Samuti on ohumärk, kui hakatakse kaotama asju nii, et ei suudetagi välja mõelda, kus need olla võiksid. Tavapäraselt suudame oma tegevusi sammhaaval tagasi mõelda ja seeläbi meelde tuletada, kuhu millegi jätta võisime, kuid kui selline tagasiminek ei ole võimalik ehk ei meenu eelnevad tegevused ja sündmused, on see kindlasti ohumärk.
Mälu nõrgenemise erinevad märgid ja toimetulekustrateegiad
Mäluprobleemid võivad avalduda erinevalt: võib esineda raskusi hiljutise info meeldejätmisel, varasemate aegade meenutamisel, kuid kaduma võivad hakata ka varasemad oskused. Järgnevalt toome välja peamised valdkonnad koos näidete ja toimetulekustrateegiatega.
- Lühiajaline mälu
- Probleem: raskused äsja saadud info meeldejätmisel.
- Strateegiad: korrake olulist infot valjusti, kirjutage tähtsad asjad kohe üles.
- Pikaajaline mälu
- Probleem: raskused ammuste sündmuste meenutamisel.
- Strateegiad: vaadake regulaarselt vanu fotosid, rääkige lähedastega vanadest aegadest.
- Protseduuriline mälu (sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks)
- Probleem: raskused tegevustes, mida varem osati, näiteks kodumasinate, arvuti käsitlemisel.
- Strateegiad: kasutage oskuseid regulaarselt, õppige uusi oskuseid.
- Semantiline mälu (vahendab üldisi teadmisi maailma kohta)
- Probleem: raskused uue info omandamisel.
- Strateegiad: lugege regulaarselt uudiseid, osalege arutelugruppides.
- Tulevikku suunatud mälu
- Probleem: raskused tulevaste tegevuste meelespidamisel.
- Strateegiad: kasutage kalendrit või märkmikku, seadke meeldetuletusi.
- Töömälu
- Probleem: raskused mitme infokillu samaaegsel töötlemisel.
- Strateegiad: jagage info väiksemateks osadeks, kasutage abivahendeid.
- Visuaal-ruumiline mälu
- Probleem: raskused visuaalse info ja ruumilise paigutuse meeldejätmisel.
- Strateegiad: kasutage kodus silte ja märgistusi, harjutage ruumilisi oskusi nõudvaid tegevusi.
Ravimite võtmise unustamine
Üks levinumaid probleeme vanemaealistel on igapäevaste ravimite võtmise unustamine. Selle põhjusteks võivad olla kas ravimi võtmise harjumuse puudumine, emotsionaalne hõivatus muude tegevustega või ka mälu halvenemine.
Praktilised nõuanded:
- Looge kindel rutiin, sidudes ravimite võtmise igapäevaste tegevustega.
- Kasutage ravimidosaatorit.
- Seadke meeldetuletusi telefonis või spetsiaalses rakenduses.
- Pidage ravimipäevikut.
- Paluge lähedaste abi.
Külastuste mäletamise probleemid
Vanemaealised võivad tihti unustada, kes neid hiljuti külastas, kuid mäletada hästi põhjuseid, miks keegi ei saanud külla tulla. Selle põhjuseks on enamasti mälu häiritus, kuid see võib olla tingitud ka sündmuste kordumisest või olla seotud emotsionaalse tähtsusega.
Praktilised nõuanded:
- Pidage külalisteraamatut.
- Tehke külalistest pilte.
- Looge mälestustenurk.
- Arutage külastusi hiljem.
- Kasutage külastuste märkimiseks kalendrit.
Millal pöörduda arsti poole?
Mälu häiritusel võib olla palju erinevaid põhjuseid, mitmed neist on ravitavad ja seeläbi on ka probleemid pöörduvad. Sageli võivad tajutavad mäluhäired olla seotud hoopiski depressiooni, ärevuse või liiga kõrge stressitasemega, mis samuti häirivad mäluprotsesse, tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning võivad eelnevast lähtuvalt olla oma kliiniliselt pildilt sarnased klassikalises mõttes mäluhäiretega kulgevatele haigustele. Kui inimesed on pinges, ülestimuleeritud või nende tähelepanu on keskendunud ärevust tekitavale, häirub ka võime mäletada.
Kui märkate oma lähedasel järske või märkimisväärseid muutusi mälus või kognitiivsetes võimetes, on soovitatav pöörduda arsti poole. Mõnikord võivad mäluprobleemid olla märk raskemast seisundist, nagu dementsus, mis vajab meditsiinilist tähelepanu.
Lõpetuseks, ärge unustage, et aju on nagu lihas – mida rohkem seda kasutate, seda paremini see töötab. Jätkake aktiivset eluviisi, suhelge teiste inimestega, õppige uusi asju ja hoidke oma aju vormis. Positiivne suhtumine ja aktiivne eluviis aitavad säilitada vaimset erksust ka vanemas eas.