Esimese staadiumi kopsuvähiga patsientide elumus on efektiivse raviga üle 80%. See näitab, kui oluline on sellele haigusele varakult jälile saada. Kuna Tervisekassa kopsuvähi sõeluuringu katseprojekt katab praegu vaid väikest osa Eestimaast, tasub haiguse varajaseks avastamiseks pöörduda erameditsiini pole, kirjutab Confido kopsuarst ja pulmonoloogia eriala juht dr Erve Sõõru.
Suitsetajad ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevad inimesed haigestuvad kopsuvähki sagedamini, kui julgetakse arvata. Kopsuvähki haigestumise riskid on passiivne suitsetamine, geneetiline eelsoodumus, suur radoonisisaldus õhus, aga ka pikaaegne kokkupuude kemikaalidega.
Kopsuvähk on muundunud kopsukoe rakkudest alguse saanud kasvaja, mis areneb kontrollimatult. Vereringesse sattunud kasvajarakud viiakse teistesse elunditesse, kus nad hakkavad paljunema ning tekivad siirded.
Kopsuvähi diagnoosimise ajaks on haigus sageli arenenud kaugele ning seetõttu on ravivõimalused kesised. Eestis diagnoositakse igal aastal üle 800 esmase haigestumise, enam meeste hulgas.
Kuigi kopsuvähi ravitulemused Eestis on head, on viie aasta elumus vähkidest kõige madalam – kõigest 15% – , sest enamasti avastatakse kopsuvähk hilisstaadiumis.
Uuringute alusel on aga esimese staadiumi kopsuvähiga patsientide elumus efektiivse raviga üle 80%. Seega avastatakse kopsuvähki jätkuvalt liiga hilja, mistõttu ei ole võimalik pakkuda patsiendile efektiivset ravi.
Tervisekassa kopsuvähi sõeluuringu katseprojekt Tartus
Teadaolevalt on Tervisekassa kopsuvähi sõeluuringu katseprojekt Tartus lõpusirgel. Projekti on plaanis jätkata Tartus ja laieneda Ida-Virumaale. Ida-Virumaale laienemiseks praegu aga täit valmidust pole, sest mitmed korralduslikud teemad on veel lahendamata ja otsitakse rahastust.
Ettevalmistamisel on tegevusjuhendid, mis sisaldavad kiiritusdoose, personalinimistut ja muud. Arutelusse on kaasatud erialaseltsid ja haiglavõrk, erameditsiini süsteemi ei ole seni aga projekti kaasatud. Samas on rinnavähi sõeluuring ja mammograafia liikunud aja jooksul ka erasüsteemi.
Praeguste plaanide kohaselt liigub kopsuvähi sõeluuringu projekt Tallinnasse ja Harjumaale 2027.–2028. aastal. Pole siiski teada, millal saab sellest üleriigiline projekt koos suurte sihtrühmade moodustamise ja patsientide liikumisteekonna loomisega. Seni võib aga kopsuvähi varajaseks diagnoosimiseks pöörduda erameditsiiniasutusse, nagu Confido, kus pakume alates eelmise aasta lõpust kopsuvähi varajast diagnostikat.
Tervist peaks kontrollima üle 40-aastased regulaarsed suitsetajad
Kopsuvähi varane diagnostika annab inimesele kindlustunde. Oma tervist peaksid kontrollima üle 40-aastaseid inimesed, kes on oma senise elu jooksul (ka varasemalt) suitsetanud vähemalt kümme pakk-aastat (üks pakk-aasta = suitsetanud ühe aasta jooksul 20 sigaretti päevas) ning kelle perekonnas on esinenud kopsuvähki või muid kasvajaid. Oodatakse ka neid, kellele ei ole kopsupilti ammu tehtud või kes ei ole kopsuarsti vastuvõtul seni käinud.
Heale diagnostikale juurdepääsemise kiirus on väga oluline, et avastada kopsuvähk võimalikult varases staadiumis, kus pole veel tekkinud haigustunnuseid.
Kopsuarsti tasulise konsultatsiooni käigus planeeritakse vajadusel väikse kiirgusdoosiga rindkere kompuutertomograafiline uuring, kopsufunktsiooni uuringud ja vereanalüüs. Kopsuvähi või muude kopsuhaiguste kahtlusel antakse kohe edasised diagnostika- ja ravisoovitused.
Kahjuks diagnoositakse kopsuvähki endiselt liiga hilja. Kui inimesel on soov uurida oma tervist kopsuvähi kahtlusel, siis peavad olema selleks kiired võimalused.